Uuring: miks inimestele meeldivad vägivaldsed videomängud?
Varia / / August 03, 2022
Põhjuseid on mitu. Võib-olla kehtivad mõned neist teie kohta.
New South Walesi ülikooli teadlased on esitanud teooria, mis selgitab inimeste armastust vägivaldsete videomängude vastu. Teadlased usuvad, et sellised hobid kõlavad paljudes meist, sest need pakuvad võimalust täita meie soove ja psühholoogilisi vajadusi. Tekst uurimineVägivaldsete videomängude mängimise soovi mõistmine: integreeriv motivatsiooniteooria / motivatsiooniteadus avaldatud ajakirjas Motivation Science.
Motiivid, mis ajendavad meid vägivaldseid videomänge mängima, tulenevad meie soovist üksikisikuna paremaks muutuda. Need võimaldavad meil hinnata staatust, hinnata oma võimeid võrreldes teistega ja ületada hirmud.
Michael Kasumovitš
UNSW Science School of Psychology uuringu üks kaasautoritest
Autorid seletamaet pole päris õige pidada videomänge psühholoogiliste vajaduste rahuldamise vahendiks, vaid need on tõesti seotud inimeste soovidega. Autonoomia (kontrollitunne), sotsiaalne seotus (seotuse tunne teistega) ja kompetentsus (võime õnnestuda) on kõik käitumise motivaatorid. Vägivaldsed videomängud pakuvad tavaliselt kõike seda, olgu selleks relvauuenduse valimine, teiste tegelastega ühinemine või missioonide täitmine.
Samuti võimaldavad vägivaldsed videomängud uuringu kohaselt mängijatel sattuda ohtlikesse olukordadesse, mida nad päriselus ja turvalises keskkonnas tõenäoliselt ei kohtaks. Sellel on positiivne mõju nende endi emotsioonide kontrollile.
Mõnes mõttes võib mängimist võrdsustada spordialaga, mis aitab toime tulla agressiivsusega ja rahuldab võistlusvaimu sotsiaalselt aktsepteeritaval viisil.
Vägivaldsed videomängud aitavad uurida meie surmahirmu ja aitavad väljendada emotsioone, eriti viha. Varem said inimesed väljas teistega mängimas käia. Nüüd on meil selleks digimaailmas vahendid olemas.
Michael Kasumovitš
Erinevalt traditsioonilistest spordialadest saab videomänge mängida peaaegu igaüks, olenemata füüsilisest võimekusest. Edule neis ei aita kaasa mitte füüsiline jõud ega sportlik sooritus, vaid võimed ja oskuste tase. Mõned inimesed on aga mängudest rohkem sõltuvuses kui teised.
Austraalia teadlaste teooria kohaselt valivad madalamate sotsiaalsete kihtide inimesed sageli selle hobi oma frustratsiooni leevendamiseks. Autorid omistavad selle tendentsi soovile domineerida päriselus ja tõsta enesehinnangut.
Muidugi teeb teadlastele muret ka oht, et arvutimängudes võib käitumismustreid päriselus korrata. Selleks on nad nüüd keskendunud sotsiaalsete mõjude uurimisele, mida mängud võivad meeskonnatööle ja muule igapäevaelus inimestega suhtlemisele avaldada.
Loe ka🧐
- Uuring: videomängud aitavad arendada laste intelligentsust
- Teadlased on leidnud videomängude tõhususe vaimsete häirete ravis
- Uuring: videomängud parandavad aju funktsiooni ja otsuste tegemist