Teadlased on leidnud, et treening sõna otseses mõttes elavdab meie aju
Varia / / August 05, 2022
Enneaegset vananemist saab vältida ka vähese pingutusega – väikese spordikoormusega.
Saksamaa neurodegeneratiivsete haiguste keskuse töötajad leidsid, et isegi väike füüsiline aktiivsus aeglustab vananemine ja aju lagunemine. tulemused uurimineKiirendusmõõturitest tuletatud füüsilise aktiivsuse mõõtmiste ja ajustruktuuri seos: rahvastikupõhine kohortuuring / neuroloogia avaldati teadusajakirjas Neurology.
Teadlased ütlesid, et nad ei pidanud aju üheks elundiks, vaid paljude alamsüsteemide kogumiks, millest igaüks reageerib füüsilisele tegevusele individuaalselt. Selleks analüüsisid teadlased enam kui 2500 30–94-aastase inimese andmeid. MRT-aparaatidega hinnati ajukoore mahtu ja paksust ning registreeriti ka füüsiline aktiivsus - tänu jälgija reie peal.
Teadlased asutatudet füüsiline aktiivsus mõjutab peaaegu kõiki aju osi ja mida rohkem aktiivsust, seda rohkem ajukoore piirkondi on haaratud. Teadlased juhtisid tähelepanu ka hipokampuse käitumisele, mis vastutab emotsioonide ja mälu eest. Selgus, et aju maht on otseselt seotud vastuvõtlikkusega neurodegeneratsioonile. Teisisõnu: mida suurem on aju, seda paremini kaitstud on see mäluprobleemide eest.
Vaatluste tulemused on näidanud, et kehaline aktiivsus toob kõige rohkem kasu täiskasvanueas. Nii näitasid üle 70-aastased katses osalejad, kes elasid istuva eluviisiga, ajutegevuses järsu hüppe füüsilise koormuse alguses.
See on suurepärane uudis, eriti neile, kes ei armasta trenni teha. Uuring näitas, et isegi sellised väikesed tegevused nagu viieteistkümneminutiline jalutuskäik või tõus sammud avaldavad tohutult positiivset mõju ajutegevusele ja aeglustavad selle vananemist.
Ahmad Aziz
uuringu autor
Füüsilisest tegevusest kõige enam mõjutatud ajuosade geneetiline analüüs näitas, et koos treeninguga suureneb energiat töötlevate mitokondrite aktiivsus. Mitokondrid vajavad palju hapnikku – see on vajalik terve vereringe tagamiseks organismis, mis mõjutab positiivselt ka ajutegevust.
Lisaks selgus uuringust, et treeningust mõjutatud geenid kattuvad geenidega, mis langevad Alzheimeri ja Parkinsoni tõve ohvriks. Selgub, et süstemaatiline tegevus aitab vastu seista isegi dementsusele ja teistele neurodegeneratiivsetele haigustele.
Loe ka🧐
- Teadlased on leidnud optimaalse aja trenni tegemiseks, et vähendada surmaohtu
- Teadlased on välja selgitanud, kui palju on vaja treenida, et olla rahul ja rahulik
- Kui palju treenida, et hoida oma süda noorena
Nädala parimad pakkumised: allahindlused AliExpressist, LitResist, Yves Rocherist ja teistest kauplustest