Miks on vaja arendada uudishimu, kui tahad saavutada hiilgavaid tulemusi

Uudishimu on loomulik omadus

Inimesed on loomult uudishimulikud. Vananedes sunnivad ühiskond ja haridusasutused meid aga sageli valima teist teed. Elu ja töö võtavad meilt nii palju aega, et meid ümbritseva maailma uurimine ja loomuliku uudishimu rahuldamine muutub peaaegu võimatuks.

Võtame ühe eluloo Einstein. Ta ei saanud kunagi ülikoolis oma professoritelt soovituskirju, mistõttu töötas ta aastatel 1902–1909 patendiametis tavalise ametnikuna. Sellegipoolest suutis ta oma intellektuaalse uudishimu rahuldada, isegi kui ta pidi kuus päeva nädalas töötama. Einstein leidis võimaluse arendada oma teaduslikke ideid, kirjutas neli murrangulist artiklit ja muutis igaveseks meie arusaama sellest, mis on valgus, mateeria, aeg ja ruum.

Peaaegu kõik on võimelised kriitiliseks, loovaks ja uuenduslikuks mõtlemiseks. Õige keskkonna ja aja olemasolul suudame olemasolevaid ideid lihvida või leiutada uus. Kuid need meist, kes lihvivad oma loomulikku inimlikku tahet mõista elu ja meid ümbritseva maailma keerukust, avastavad või loovad suurema tõenäosusega midagi ainulaadset.

Pole olemas universaalset standardit, seadust või reeglit, mis lubaks saada geeniuseks. Geenius on arenguprotsess, millega on vähe pistmist IQ tase. Meie võimed ei ole raiutud geneetilisse kivisse. Need koosnevad meie vanemate ja lähedaste ootustest ning ideedest, mis on meid lapsepõlvest saati mõjutanud.

Edukad inimesed valdavad põhimõtteid, tavasid ja õppemeetodeid, mis aja jooksul paranevad – ja neist saavad geeniused. Ja igaüks meist suudab saavutada oma valdkonnas tipptaseme piisava eesmärgipärasuse ja uudishimuga.

Geenius saab alguse uudishimust

Oma oskuste täiustamiseks kulub aastaid, mõnikord aastakümneid. Nii raske töö on võimatu ilma uudishimuta, ilma peatamatu soovita süveneda ja leida uusi viise käsitöö lihvimiseks.

Vastavalt uurimineInimesed, kellel kulub kõrge tasemeni jõudmiseks vähem kui 10 aastat, saavad tõenäolisemalt geeniuseks. Mozart oli muusika vastu uskumatult kirglik. Esimese meistriteose kirjutamiseks kulus tal peaaegu 20 aastat. Leonardo da Vinci ta oli hullult huvitatud kõigest maailmas ja oli tõeline erudiit. Thomas Edison oli elektripirnide kinnisideeks. Charles Darwin pühendas kogu oma elu elusorganismide päritolu uurimisele. Einstein kahtles peaaegu kõiges aja, massi, valguse ja ruumi osas. Inimesed, keda peame geeniuseks, leiavad suurest pildist puuduolevad tükid, mida kõik teised ignoreerivad. Nad ühendavad ideid ja avastavad nähtamatu seose asjade vahel.

Iga inimese aju kannab endas potentsiaali. Paljud peatuvad sellel, mida haridussüsteem pakub. Nad ei suru ennast peale mugavustsoonist välja ja ei õpi, milleks nad veel võimelised on. Nad rahunevad maha. Või on elu nad "ära söönud". Või ei saa nad minna kaugemale sellest, mida ühiskond neilt ootab. Nad õpivad saama häid hindeid ja lõpetavad edasiliikumise, kui nad seda ei vaja. Nad ei järgi oma uudishimu.

Meil kõigil on oma ainulaadne mõtteviis. Kunstiinimesed mõtlevad teisiti kui teadusinimesed. Kuid see ei muuda neid vähem silmapaistvaks. Geeniused erinevad oma oskuste poolest. Picasso oli geenius, kuid ta polnud teadlane. Beethoven viskas 11-aastaselt koolis, et perekonda aidata, ega õppinud kunagi korrutustabelit.

Samas võib igaüks saada samasuguseks nagu Albert Einstein, Virginia Woolf, Charles Darwin või Marie Curie. Selleks on vaja õiget keskkonda, sihikindlust ja pidevat huvi selle vastu, mis sügavalt erutab. Igaüks on võimeline saavutama oma suuruse, kui ta seda tõesti tahab ja suudab pühendada mõistliku aja, mõnikord aastakümneid, sellele, millest ta tõeliselt hoolib.

Geenius on igaüks, kellel on uudishimu otsida tuttavatele küsimustele täielikumaid vastuseid, anda neid avastusi, luua ebastandardseid seoseid objektide ja nähtuste vahel ning leida uusi viise millegi tegemiseks teha. See võib olla sina.