Miks on õige kirjutada "cashback" ja kuidas lõpetada laensõnades "e" ja "e" segamini ajamine

Põhiprintsiip

Teatmeteosed juhtima selline reegel "e" ja "e" kirjutamiseks laenatud sõnade juure:

• "E" kirjutatakse kõvade kaashäälikute ja vokaali "ja" järel: hinnang, kinnisvaramaakler.
• "E" - pärast kõiki teisi täishäälikuid: duett, luuletaja.

Tundub, et kõik on selge, kuid see on esmapilgul.

IN reegel erandeid on palju ja iga uue laenamise variandid kõiguvad "e" ja "e" vahel. Isegi kui võõrsõna on vene keeles juba ammu omandatud, pole selle tuletised õigekirjavigade eest kaitstud. Seetõttu kõrval kinnisvaramaakler ilmuvad kinnisvarateenused. Mõnikord jõuab viga raamatutesse, nagu superkangelaste koomiks nimega "Batman: Pikk Halloween”, kuigi puhkuse nimi on vene keeles peaks kirjutage tähega "e".

Miks, kui heli [e] on selgelt kuuldav, ilmub täht "e"? See puudutab keele ajalugu.

Võitlus "e" ja "e" vahel

täht "e" juurdunud tähestikus palju varem kui rivaal. IN algselt vene keel sõnad enne heli [e] oli alati pehme konsonant ja täht "e" hakkas tähistama seda pehmust, nagu sõnades

metsa Ja õde. Samas kirjutati kuni 18. sajandini laenutustes “e” ka kõvade kaashäälikute järel. Siis ürgselt pehmed “sh”, “g”, “c” kivistusid, aga “e” jäi paigale näiteks sõnades nagu kuus Ja kett. Selgus, et nad hakkasid seda kirjutama nii kõva kui ka pehme kaashääliku järel. Nii kaasaegne indeks Ja suvila.

täht "e" tabas vene tähestikusse 1708. aastal, mil võeti kasutusele tsiviiltähestik. Seda kasutati vokaalide järel laenudes, näiteks sõnades luuletaja Ja dieeti. Nagu iga keele uuendus, on täht "e" põhjustas tagasilükkamise.

"Vene grammatikas" Mihhail Lomonosov kirjutas: "Ei ole hea... võõrkeelsete häälduste jaoks uusi tähti välja mõelda." Aleksander Sumarokov rääkis välja veelgi teravam: “Kõige vastik minu ja hr. Lomonosov, E-täht ei vääri sellest isegi rääkima. Mõlemad pakkusid keelduda lisatähest ja selle asemel kirjutage kõikjale “e”.

Vaatamata Lomonossovi arvamusele fikseeriti keeles täht "e" ja isegi laiendas oma positsiooni. 19. sajandil oli filoloog Jacob Grot pakutud kasuta seda laenudes ainult sõna alguses ja täishäälikute järel ning muul juhul kirjuta "e". Ja ta tutvustas erandit – sõna eakaaslane tähega "e", et mitte segi ajada seda vene keelega sulg sellistes lausetes nagu "mul pole pliiatsit". Teadlane nimetas seda "topeltmõtlemise vältimiseks".

Aja jooksul oli erandeid rohkem. Need sisaldasid sõnu linnapea, härra, pleneer Ja meister (et eristada pikkuse mõõtmisest meeter). Hiljem lisati see nimekiri rap Ja reket. Ja mida rohkem laene vene keeles ilmus, seda rohkem erandeid sõnaraamatud salvestasid: fantaasia, luukpära, võileib, sülearvuti.

Selle tulemusena kujuneb iga uus võõrsõna suure vaevaga välja püsiva normatiivse kirjaviisi. Kõik on nii varieeruvaltet isegi akadeemilised suunised muutuvad. Näiteks Rosenthali 1999. aasta teatmeteos soovitas kirjutada Zen-budism "e" kaudu, uuemas õigekeelsussõnaraamatus aga sama sõna esimene osa antud "e" kaudu - zen.

Hääle andmine - sõnaraamatus

Nüüd on üldine trend kirjutada laenud “e” tähega, et mitte suurendada erandsõnade arvu. Sellepärast raha tagasitabas teatmeteoses sellisel kujul.

Kahtluste ja raskuste korral on parem kontrollida õigekirja sõnaraamatu järgi. Vene õigekirjasõnaraamatu viimane väljaanne sobib (seni see väljaanne 2018) või ressurss "Akademos" Vene Keele Instituut. IN. IN. Vinogradovi RAS. Erinevalt trükitud versioonist uuendatakse Akademost igal aastal. Näiteks 2022. aastal ilmus sinna 151 uut kirjet. Nende hulgas on ka sõnad jetlag Ja pokkerinägu - mõlemad läbi "e".