Ajakirjandus - kursus 2990 hõõruda. 4brainist, koolitus 7 õppetundi, kuupäev 28.11.2023.
Varia / / November 30, 2023
Mis on ajakirjandus?
Ajakirjanduse üksikasjadest ja keerukustest räägime üksikasjalikult esimeses tunnis, kuid siin teeme vaid lühikokkuvõtte.
Ajakirjandus on sotsiaalne institutsioon, mille eesmärk on inimesi objektiivselt ja igakülgselt teavitada sotsiaalne reaalsus, mis on vajalik teiste sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonna nõuetekohaseks toimimiseks üldiselt.
Ajakirjanduse sotsiaalne missioon on massiemotsioonide juhtimine ja avaliku arvamuse kujundamine. Ajakirjandus toimib tänu oma infrastruktuurile, mis koosneb erinevat tüüpi institutsioonidest: haridus-, organisatsiooni- ja juhtimis-, teabe- ja tehnilistest institutsioonidest.
Copywriting - üks ajakirjanduse harusid. Autorid kirjeldavad informatiivseid põhjuseid, esitavad usaldusväärseid fakte ja tõmbavad lugejate tähelepanu. Kuid erinevalt klassikalisest ajakirjandusest loovad tekstikirjutajad sisu uue meedia (Interneti-saidid, ajakirjad ja muud ressursid) ja Interneti-kasutajate jaoks. Ja kui ajakirjanikud kirjutavad peamiselt üldsusele, siis tekstikirjutajad teevad seda enamasti konkreetsele sihtrühmale, näiteks arstidele, juristidele, ehitajatele, reisijatele jne.
Blogimine – seda võib nimetada ka ajakirjanduse “ajulapseks”, sest sealt ta juurdub. Blogimine on autorite regulaarne väikeste artiklite kirjutamine nende isiklikele veebisaitidele – ajaveebidele. Koos tekstidega saab sinna paigutada multimeediumifaile ja pilte. See suund on erinev ka selle poolest, et autorid annavad oma tellijatele pidevalt tagasisidet - suhtlevad, vastavad kirjadele ja kommentaaridele. Lisaks võib blogija julgelt oma arvamust avaldada igas teda huvitavas küsimuses, isegi olemata vastava ala asjatundja.
1. tund. Sissejuhatus ajakirjandusse
Ajakirjanduse täielikuks mõistmiseks ei pea te lihtsalt omama selle kohta üldist teavet ja teadma sellest osa funktsioone, vaid ka selgelt aru saada, kuidas see ilmus, mis oli selle põhjus ja milliste probleemide lahendamiseks see oli suunatud. Samuti tuleb teadvustada, milline peaks olema professionaalne ajakirjanik. Täpselt sellest tuleb juttu esimeses õppetunnis.
Tunni esimeses osas tutvutakse huvitavate faktidega ajakirjanduse ajaloost ja selle kujunemise peamistest eeldustest. Vaatleme ajakirjandust mitme nurga alt ja määratleme selle peamised tõlgendused. 2. osas saate teada ajakirjanduse funktsioonidest ja eduka ajakirjaniku omadustest. See võimaldab teil ennast ja oma potentsiaali kriitiliselt hinnata.
2. õppetund. Ajakirjanduse žanrid. Veebiajakirjandus ja Web 2.0
Ajakirjandus, nagu ka kirjandus, sobib teatud klassifikatsiooniga ja jaguneb mitmeks suunaks ja žanriks, kuna mõlemad seda tüüpi loovus peegeldavad tegelikkust. Ajakirjanduse jaotus žanriteks põhineb paljudel sotsiaalsetel tegevustel.
Tunni esimeses osas räägime žanri mõistest ajakirjanduses ja tutvustame selle erinevaid liike, räägime liigitusest. Räägime ka kõige populaarsematest ajakirjandusvaldkondadest, nagu fotograafia, televisioon, raadioajakirjandus jne. Tunni teine osa on pühendatud veebiajakirjandusele ja disainimetoodikale Web 2.0 süsteemid.
3. õppetund. Otsige teavet. Esseede, artiklite ja aruannete kirjutamine
Iga ajakirjanduslik suund on seotud ennekõike teabeotsinguga - vajaliku teabe tuvastamisega tekstimassiividest. Just andmete otsimisega alustatakse artiklite, esseede, aruannete ja pressiteadete kirjutamist. Ja igaüks, kes otsustab ajakirjanduse alal kätt proovida, peab selle kõigepealt ära õppima. Kolmas tund algab teabeotsingu põhitõdedega (toome ka lingi selleteemalisele üksikasjalikule materjalile).
Kolmanda tunni teisest osast saad teada, kuidas esseed õigesti kirjutada ja mis see olla saab, milline on selle ülesehitus ja milliseid vigu kirjutamisel vältida. Järgmisena räägime artiklite kirjutamisest (esitleme artiklite universaalset ülesehitust ja pakume samm-sammult juhiseid nende kirjutamine) ja ajakirjanduslikud aruanded (käsitletakse aruannete omadusi, liike, struktuuri ja kirjutamisele esitatavaid nõudeid).
4. õppetund. Pressiteadete kirjutamine, aruannete koostamine, veergude kirjutamine, intervjueerimine
Lihtne on arvata, et ajakirjanduslikud žanrid ei piirdu artiklite, aruannete ja esseedega. Teiste sama populaarsete žanrite hulka kuuluvad pressiteated, aruanded, veerud ja intervjuud. Neljas tund, mis on eranditult praktilise suunitlusega, on pühendatud nende žanrite käsitlemisele.
Saate teada, mis on pressiteated ning millel põhineb pressiteadete koostamine ja kirjutamine, tutvute aruannete sordid, omadused ja struktuur, samuti peensused, millele tuleb tähelepanu pöörata, millal kirjutamine. Samuti räägime teile, kuidas oma kolumni kirjutada ja seda asjakohasena hoida, ning räägime intervjuude ettevalmistamise, läbiviimise ja esitamise nüanssidest.
5. õppetund. Teksti redigeerimine
Ajakirjaniku ja ajakirjanduslike materjalide autori töö üks olulisemaid komponente on toimetamine. Pole vahet, kas avaldamiseks ettevalmistatav materjal läheb hiljem läbi kolmanda osapoole toimetaja või mitte, ajakirjanik peab selle esmalt ise võimalikult hästi toimetama. Viies õppetund on kasulik nii algajatele ajakirjanikele kui ka toimetajatele.
Selles õppetükis räägime üksikasjalikult kirjanduslikust toimetusest ja selle loomeprotsessi komponentidest, Tutvustame teile levinumaid tekstimaterjali toimetamise liike ja loogilisi põhitõdesid toimetamine. Lisaks sellele räägime enamlevinud vigadest tekstide kirjutamisel ning pakume mitmeid kasulikke teenuseid töö kontrollimiseks.
6. õppetund. Reklaam ja ajakirjandus. Parimad reklaamtekstide valemid
Tänapäeval ei kujuta ilmselt igaüks ette, kui arenenud on meediaruum ning info- ja kommunikatsiooniprotsessid. Aga just tänu sellele suhtleb ajakirjandus kõige aktiivsemalt reklaamiga. Vaatamata sellele, et nende suhtlusvaldkondade ülesanded erinevad, toimivad need samades meediakanalites edastatavates infovoogudes.
Kuues tund on oma olemuselt rohkem teoreetiline, kuid see ei vähenda selle tähtsust, sest Kõik, kes üldiselt ajakirjandusega tegelevad, on kohustatud aru saama, mis on reklaamiajakirjandus. Pärast õppetunni läbimist saate teada kõike, mida selle suuna kohta vajate. Ja boonusena räägime meediatekstide klassifikatsioonist ning pakume Sulle kümme tõhusat reklaamtekstide valemit, mida saad oma tegevuses kasutada.
7. õppetund. Copywriting. Copywritingi tüübid. Copywriting ja teabe stiil
Copywriting on tänapäeval üks populaarsemaid teabe- ja reklaamtekstide kirjutamise valdkondi. Tegelikult võib seda nimetada ajakirjanduse uusimaks “tuletiseks”, kuid selle suuna tähendus, potentsiaal ja väljavaated ei jää ehk alla ühelegi teisele. Sel põhjusel peaksid kõik sellest teadma ja iga pürgiva ajakirjaniku jaoks võib copywriting olla hea lähtepunkt.
Lõputunni esimeses osas räägime teile copywritingust ja ümberkirjutamisest, tutvustame copywritingu liike ja räägime, kas peaksite sellega tegelema hakkama. Ja teisest osast saate teada Runeti ihaldatuimate ja kõrgelt tasustatud tekstikirjutajate tööstiilide kohta.