Laste kasvatamine - kursus 2990 hõõruda. 4brainist, koolitus 5 õppetundi, kuupäev 29.11.2023.
Varia / / November 30, 2023
Lapse kasvatamise definitsiooni võib anda laias (sotsio-kultuurilises) ja kitsas (pedagoogilises) tähenduses.
Kasvatus (laias tähenduses) on mehhanism elanikkonna ajaloolise mälu säilimise tagamiseks (I. P. Pavlov). Lapse sotsialiseerumine on tihedalt seotud hariduse kontseptsiooniga, see tähendab, et lapsed omandavad teiste inimeste poolt heaks kiidetud ja taunitud kultuuri põhialused, tegevused, teadmised, traditsioonid ja kombed.
Seda protsessi ei vii läbi mitte ainult perekond ja kool, nagu tavaliselt arvatakse, vaid kõik riigiasutused: avalikud, usu- ja kultuuriorganisatsioonid, massimeedia teavet. Domineeriv on aga loomulikult perekonna ja kooli roll, kus kasvatus toimub eesmärgipärase tegevusena.
Kasvatus (kitsamas tähenduses) on eritoimingute kogum, mille eesmärk on kujundada lapse isiksust. Kitsas tähenduses on haridus sihipärane protsess, mida viivad läbi lapsevanemad ja õpetajad.
See puudutab haridust kitsamas tähenduses, millest me sellel kursusel räägime. Haridus pole ju mitte ainult võimalik, vaid ka vajalik õppida.
Kursuse eesmärk: anda isadele, emadele, kasvatajatele ja õpetajatele lai valik õppevahendeid. Või teisisõnu "kasvatage vanemaid".
Iga tunni ülesanne on analüüsida hariduse erinevaid aspekte kõige populaarsemates valdkondades.
1. tund. Laste kasvatamise vahendid, meetodid ja probleemid
Loomulikult pole ammendavat meetodite loendit ega universaalset kasvatusmeetodit. Kõigi eranditeta laste kasvatamisel vajalik ühine punkt on armastus ja tähelepanu ning kõik vahendid on nende ilmingud (ideaalis). Laste kasvatamine (kodus, lasteaias, koolis) eeldab inimesekeskset lähenemist ja tahet endaga tööd teha. Vastavalt eesmärkidele toimivad samad kasvatusvahendid erinevalt. Pedagoogikas kasutatakse mõisteid "kasvatusvahendid", "meetodid" ja "tehnikad". Neid ei saa alati eristada, kuna erinevad teaduslikud koolkonnad arenevad paralleelselt ja mõisted on läbi põimunud. Selles õppetükis püüdsime kogu seda teavet struktureerida.
2. õppetund. Kehaline ja töökasvatus
Selles tunnis räägime tööjõust ja kehalisest kasvatusest. Harmooniline areng hõlmab õpilase hinge ja keha eest hoolitsemist. Lapse liikuvuse ja intelligentsuse vahel on otsene seos. Tunnis puudutatakse suuremal määral kehalise kasvatuse terviseaspekte, nagu rüht, tervislik toitumine ja karastamine. Tööharidus on ühel või teisel viisil olemas kõigis hariduse vormides. Töövõime (valmidus raskusi aktsepteerida ja ületada) on metaoskus, mis on vajalik kõigis eluvaldkondades (alates teiste inimestega suhtlemisest kuni puhkuse korraldamiseni). Lisaks on töövõime voorus, see on vahend, mis aitab üle saada laiskusest ja küünilisusest ning võimaldab inimesel areneda.
3. õppetund. Kasvatus ja haridus. Vaimne kasvatus
Iga vanem püüab kasvatada tarka last. Igaüks soovib, et tema lapsed saaksid aru igapäevastest nähtustest, oleksid haritud, väldiksid sekeldusi ja saavutaksid edu. Aga mida tähendab olla tark? See tähendab käituda teatud viisil, viisakalt - nagu multikas: "... ja keegi ei arvanud, mida Jänes mõtles, sest ta oli väga hea kommetega." Või kas targem olemine tähendab oma peas oleva probleemi lahendamist kiiremini kui kõik teised klassis? Kuidas kasvatada oma lapsi targaks ja millal tuleks alustada vaimukasvatusega? Mis seos on hariduse ja kasvatuse vahel? Selle kohta saame rohkem teada kolmandas õppetükis.
4. õppetund. Sotsiaalne haridus
Teema “isiksus ja ühiskond” ei puuduta ainult luulet ja psühholoogiat – see puudutab kõiki, eriti lapsevanemaid ja õpetajaid. Tänapäeval oleme huvitatud laste sotsialiseerimisest kui õnneliku ja eduka elu eeldusest. Suhtlemiseks on vaja haridust ja ühiskond vajab haritud inimesi. Sõna "metslane" tähendab "kasvatamatut", "kultuurivaba", "korrast väljas", "kasvatamatu ja mõttetu". Kasvatuse ja sotsialiseerumise seos kajastub haridusseaduses: „Kasvatamine on arendamisele suunatud tegevus. isiksus, luues tingimused õpilase enesemääramiseks ja sotsialiseerumiseks... üksikisiku, perekonna, ühiskonna ja osariigid." Kummalisel kombel on sotsialiseerimine nii lasteaia ja kooli poolt- kui ka vastuargument. Selles õppetükis selgitame välja, kuidas sotsialiseerimine seal toimib, jätame meelde paar lööklauset ja vaatame, milliseid rolle tuleks vältida ja kuidas.
5. õppetund. Moraalne, vaimne ja isamaaline kasvatus
Üks suurtest teadlastest ütles, et haridus on see, mis jääb alles, kui kõik õpitud unustatakse. Kui see on tõsi, siis on haridus meie riigis peaaegu kõikjal jäetud juhuse hooleks. Sihipärase iseloomu kujundamisega tegelevad traditsioonidest tulenevalt vaid perekondlikud ja haruldased ülikoolid. Vaimsuse ja moraalikasvatuse teema on üsna paradoksaalne ja äärmuslik. Kõige hullemad asjad lastekasvatuses on enesepettus ja silmakirjalikkus. Ja selle teema põhimõisted on eneseohverdus ja distsipliin. Selles õppetükis saate ka teada, kuidas laps õigesti kodumaad armastama panna, kas see on üldse vajalik ja mida arvas Sigmund Freud moraalist. Märgime keskkonna- ja esteetilise hariduse rolli ning püüame välja mõelda, miks Jeesus Kristus ei mõistnud evangeeliumis kunagi ilmselgeid patuseid hukka.