Pehmed oskused. Oma oskuste täielik täiendamine – kursus 19 890 RUB. alates Sünkroniseerimine, koolitus 3 kuud, Kuupäev 5. detsember 2023.

1. plokk – kuidas arendada pehmeid oskusi

Me tõstame emotsionaalset intelligentsust ja kriitilist mõtlemist, võitleme manipuleerimise ja stressiga

Emotsionaalne intellekt
Meil võib olla raske oma emotsioone ära tunda ja juhtida, end teiste olukordadesse seada ja teiste sõnadele õigesti reageerida. Kõige selle eest vastutab emotsionaalne intelligentsus, mis pole elus vähem oluline kui kõrge IQ. Loengul saame teada, kuidas arendada emotsionaalset intelligentsust ning kuidas seda kasutada karjääriredelil tõusmiseks ning isiklike ja töösuhete loomiseks.

Loov mõtlemine
Kuidas korterit sisustada? Kus on parim koht esitluse korraldamiseks? Millist projekti peaksite oma ülemusele soovitama? Raske on mõelda väljaspool mustreid: ajul on lihtsam teadaolevat rada järgida kui midagi uut välja mõelda. Loengul vaatleme loovat mõtlemist psühholoogilisest vaatenurgast ning õpime loovust turgutama

Kriitiline mõtlemine
Võltsuudiste ja posttõe ajastul asendavad inimesed faktid arvamustega ja loogika emotsioonidele apelleerimisega. Kriitiline mõtlemine on oskuste kogum, mis aitab teil selliseid vigu tabada, analüüsida kõike, mida teile öeldakse, ning kaitsta end pettuse ja manipuleerimise eest. Kuidas neid oskusi arendada, õpime loengus. Samuti saame teada, mis on kognitiivsed moonutused ja heuristilised reeglid.

Efektiivne suhtlus
Paljud konfliktid ei teki valesti valitud argumentide ja sõnastuste tõttu. Sageli pole vestluskaaslane lihtsalt ratsionaalseks suhtlemiseks valmis ja mängib alateadlikult manipuleerivat mängu. Eric Byrne’i ja tema järgijate tehingulis-analüütiline suhtlusmudel aitab sellist mängu ära tunda ja sellele vastu seista. Uurime seda loengus, samuti saame teada, kuidas luua dialoogi eelarvamustes mõtleva vestluskaaslasega.

Terve enesekindlus
Enesekindlus on võime reguleerida oma käitumist ja vastutada oma tegude eest, sõltumata teiste inimeste arvamustest. See kõlab lihtsalt, kuid tegelikult unustame sageli oma soovid, et saada sõprade ja kolleegide heakskiitu. Loengul õpime, kuidas seda vältida, ning saame teada, mis on terve enesehinnang ja kuidas saada enesekindlamaks.

Stressi juhtimine
Stress on evolutsiooni kasulik leiutis: kunagi aitas see meie esivanematel ellu jääda võitluses kiskjaga ja kohaneda keeruliste tingimustega. Kuid meie psüühika polnud sotsiaalvõrgustike, ühistranspordi ja pandeemia tulekuks valmis: pidev taustastress muutus sõbrast vaenlaseks. Loengul saame teada, kuidas töötavad stressimehhanismid ja kuidas neid saab reguleerida.

2. plokk – suhtlemispsühholoogia

5 õppetunnis õpime oma mõtteid tõhusalt edasi andma, piire looma ja konfliktideta suhtlema.

Õppige mõistma, mis inimesi motiveerib
Mõnikord ei suju dialoog hästi ja tundub, et vestluskaaslane ei kuule meid üldse. Ja sageli on see kõik tema egoseisundis. Selles õppetükis selgitame välja, mis see nähtus on, ja mõistame, kuidas vanema, täiskasvanu ja lapse vaimne seisund määrab inimese mõtted, tunded ja käitumise suhtlemise ajal. Samuti õpime, kuidas teha kindlaks, millises egoseisundis teie vestluspartner on ja kuidas leida võti temaga tõhusaks suhtlemiseks.

Manipulatsioonile vastu seista õppimine
Solvavad vihjed, devalveerimine ja varjatud ähvardused on kõik tüüpilised manipulatsioonid, millega vestluskaaslased meid psühholoogilisse mängu tõmbavad ja oma tahet peale suruvad. Tunni käigus saame aru, kuidas manipuleerimine käib ja mõistame Karpmani kolmnurka. Samuti õpime manipuleerimisele vastu panema ja mängust välja tulema.

Vägivallatu suhtlemise õppimine
Kuidas väljendada rahulolematust ilma ähvarduste ja solvanguteta? Ja kuidas saavutada seda, mida soovite ilma manipuleerimist kasutamata? Selles õppetükis leiame neile küsimustele vastused ja õpime tundma vägivallatu suhtlemise põhimõtteid. Saame aru, kuidas luua suhtlust ja mitte suhteid rikkuda, õpime selgelt sõnastama taotlusi, avameelselt oma emotsioone edastama ja suhtlema nii, et kriitilistest olukordadest tõhusalt välja tulla.

Õppige kriitikat vastu võtma ja pädevalt vabandama
Mõnikord reageerime kriitikale üle. Näiteks võtame tagasisidet oma tööle kui kriitikat meie isiksuse suhtes. Selles tunnis õpime, kuidas kriitikast kasu saada, häbiga toime tulla ja tagasisidet vastu võtta. Samuti mõistame, miks vabandused võivad olla mürgised.

Isiklike piiride kehtestamise ja ei ütlemise õppimine
Mõnikord ajab isegi vestluskaaslase neutraalne väljaütlemine meid vihale. Miks see juhtub ja mida sellega ette võtta? Selles õppetükis vastame neile küsimustele ja õpime mõistma, millal vestluskaaslane rikub meie piire ja millal me mõtleme üle. Samuti saame aru, mida teha, kui meie piire tõesti väljastpoolt rikutakse.

3. osa – kriitiline mõtlemine

Õppige teavet analüüsima ja kujundama oma vaatenurka

Kuidas me informatsiooni tajume ja seda alateadlikult moonutame
Me elame oma ideede maailmas. Ja ükskõik kui palju me ka ei püüaks, ei saa me maailma kohta absoluutselt objektiivset teavet – kuskil on ikka midagi moonutatud. Selles õppetükis õpime, milliseid mõtlemisvigu me iga päev teeme. Saame aru, mis on kognitiivsed moonutused, heuristilised reeglid ja raamiefekt.

Kuidas vältida loogilisi eksitusi
Et õppida õigesti arutlema ja mitte teha loogikavigu, on oluline järgida mahaarvamise meetodit. Selles õppetükis õpime vältima vastuolulisi arutluskäike. Mõistame, kuidas sekundaarsest olulist ja abstraktset esile tõsta. Ja mõistame loogilise tagajärje mõistet.

Kuidas leida probleemidele loovaid lahendusi
Maailm meie ümber on pidevas muutumises ja nõuab meilt uute võimaluste leidmist probleemide lahendamiseks. Kuidas aga neid meetodeid leida ja kuidas nende seast parim valida? Induktsioonimeetod aitab. Uuri, kuidas see töötab ja kuidas seda tunnis kasutada! Õpime ära tundma ebaselgeid probleeme ja mõistma, kuidas teha teadlikke otsuseid.

Mis muudab sõnumi, teksti või avalduse veenvaks
Kriitiliseks mõtlemiseks peate vaidluse argumente õigesti mõistma ja hindama. Me arendame seda oskust selles õppetükis. Õpime argumente üles ehitama ja nende tugevust proovile panema. Mõistkem argumendi ja seletuse erinevust, õppigem kritiseerima iseennast ja vastama teiste kriitikale.

Kuidas info esitamise vorm mõjutab suhtumist sellesse
Retoorika on veenmise kunst ilma loogilistele hinnangutele tuginemata. Ja kriitilise mõtlemise valdamiseks on väga oluline õppida võõra kõnes retoorilisi vahendeid ära tundma ja neid oma kõnes tõhusalt kasutama. Selles õppetükis näeme, kuidas retoorilised vahendid töötavad ja kuidas need meid mõjutavad. Ja uurime, mis vahe on objektiivsel ja subjektiivsel maailmavaatel.

Kuidas eristada fakte arvamustest ja ära tunda võltsuudiseid
Me elame tõejärgses maailmas – mis tahes vaidluses on emotsioonidele ja autoriteedile apelleerimine olulisem kui faktid. Selles õppetükis õpime, kuidas toimib faktide kontrollimine ja kuidas teavet kontrollida. Saame teada, kuidas ühe ja sama asja pidev kordamine tugevdab inimeste veendumust nendes ideedes ning mõistame, kuidas internet piirab meie ligipääsu infole.

4. osa – argumenteerimine: kuidas inimesi veenda

Õppige oma vestluskaaslast kuulma ja oma ideed veenvalt edasi andma

Õppige oma vestluskaaslast mõistma
Sageli, eriti suulises suhtluses, unustame mõelda teise inimese tunnetele. Meil pole aega mõista, mida ta meilt tahab ja meie suhtlemist temaga. Kuid ilma selleta on raske konflikte vältida ja konstruktiivsele dialoogile jõuda. Tunni käigus saame aru, mis on koostöödialoog, õpime määrama vestluse eesmärke ja tuvastama väärtussüsteeme.

Sõnade valimine
Dialoogi eesmärgi mõistmisest ei piisa – oluline on kõne konstrueerida nii, et teine ​​kuulab sind ja mõistab. Selles õppetükis õpime koostama koostööfraase ja saavutama soovitud tulemuse. Tutvume Aristotelese triaadiga ja saame ka teada, kuidas vestluskaaslast mitte solvata ja milliseid nõudeid peaksite vestluse ajal endale alati esitama.

Tugevate argumentide loomine
Selle õppetunni eesmärk on mõista, kuidas argumentatsioon töötab ja kuidas jõuda veenvate argumentideni. Räägime ka kriitikast: milline see on, kuidas seda ette näha ja kuidas sellele reageerida.

Me loeme trikke ja manipulatsioone
Teadlikult või mitte, aga mõnikord kasutame erinevaid nippe, et seda saavutada, mida tahame. Sama teevad ka meie vestluskaaslased. See muudab dialoogi alati keeruliseks ja viib mõnikord ilmsete konfliktideni. Tunnis arutleme, kuidas mitte sattuda manipuleerimisse ja ära tunda vestluses ebaõigeid argumente.

Looge vestlustaktikat
Viimases tunnis arutleme strateegia ja taktika üle. Õpime planeerima vaidlust, ennetama kriitikat ja arvestama vestluskaaslase käikudega. Vaatame nippe, millega saab vastast mõjutada ja aidata tal meie seisukohta aktsepteerida.

Oratoorium

See on meistriklass. Tunnid toimuvad väikestes rühmades. Suurem osa kursusest on praktika. Seetõttu on oluline tundides osaleda ja neid mitte lindistatult vaadata.

Diktsioon
Õppige kõhklemata raskeid sõnu hääldama

Teooria:

• mis takistab meil hästi rääkimast,
• kui teil on vaja minna hambaarsti juurde, et oma kõnet parandada,
• kuidas harjutustega saab kõnedefekte parandada.

Harjuta:

• Õpime kõneaparaadi lihaseid pingutama ja lõdvestama. Harjutuste tegemiseks vajate pliiatsit või korki.

Klambrid
Stressi leevendamine esinemise ajal

Teooria:

• mis on psühholoogiline ja füüsiline surve,
• miks stress ei lase meil rääkida,
• kuidas lõpetada muretsemine.

Harjuta:

• Õpime psühholoogilisi tehnikaid stressi maandamiseks ja teeme harjutusi, mis aitavad lõdvestada näolihaseid.

Hingamine: 1. osa
Ühe hingetõmbega rääkima õppimine

Teooria:

• mida tähendab "kõhuga hingamine" ja miks see vajalik on?
• kuidas hingamine on teistsugune, kui me seisame, istume ja lamame,
• miks kuulete näitlejat isegi siis, kui ta räägib sosinal?

Harjuta:

• Õpime veenduma, et fraasi jaoks on piisavalt hingetõmmet. Tunni ajal peate lamama põrandal ja asetama kõhule mõne eseme, näiteks padja.

Hingamine: 2. osa
Õige sügava hääle kallal töötamine

Teooria:

• millised lihased töötavad diafragmaalse hingamise ajal,
• kuidas kehahoiak häält mõjutab?
• mis on õhu ventilatsioon ja õhu sissevõtt ja miks seda vaja on.

Harjuta:

• Teeme harjutusi kauni sõnavabaduse nimel. Seekord teeme kätekõverdusi vastu seina, nii et sul on vaja seina ja libisemiskindlaid jalanõusid.

Hääl: 1. osa
Sidemete pingete leevendamine

Teooria:

• mille tõttu kõlab hääl salvestisel tavapärasest kõrgemalt,
• miks on sidemetes rääkimine kahjulik ja raske,
• kuidas oma hääle abil vestluskaaslaste ja kuulajate tähelepanu köita.

Harjuta:

• Teeme hommikuharjutusi häälele ja harjutusi, mis aitavad "toetusest rääkida".

Hääl: 2. osa
Õppige valjult ja pikka aega rääkima

Teooria:

• kuidas rääkida valjult, ilma sidemeid rebimata,
• millised tehnikad aitavad teil tundide kaupa rääkida ja mitte väsida,
• kuidas suunata heli nii, et sind kuuleks tänava teises otsas.

Harjuta:

• Õpime hääletreeningu harjutusi, harjutame õigesti karjumist ja saame teada, miks see oluline on.

Kõneosavus
Õppige oma mõtteid kiiresti ja selgelt väljendama

Teooria:

• kuidas laiendada oma sõnavara,
• mida teha, kui sõna libiseb peast välja,
• kuidas rääkida kõhklemata, pikkade pauside ja parasiithelideta.

Harjuta:

• Teeme improvisatsiooniharjutusi. Mängude abil õpime rääkima kiiresti, emotsionaalselt ja täpselt.

Emotsioonid
Treenigem, et olla veenvamad

Teooria:

• kuidas keha aitab emotsioone väljendada,
• miks on mõnikord kasulik nägusid teha,
• kuidas anda sõnadele õige emotsionaalne värvus.

Harjuta:

• Õpime panema fraasile "ma armastan sind" erinevaid tähendusi. Teeme harjutusi, mis paljastavad teie emotsioonide täieliku paleti ja õpetavad teid väljendama oma tundeid ja mõistma teisi.