"Ensign, aga lipp": miks vene keeles on mõned sõnad "ei vasta" tegelikkusele?

Selle küsimuse esitas meie lugeja. Sina ka Saad sa esitage oma küsimus Lifehackerile - kui see on huvitav, vastame kindlasti.

Svetlana Guryanova

Filoloog, õpetaja, autor ajaveeb vene keele kohta.

Kõik eespool loetletud sõnad vastavad tegelikkusele - kuid ainult sellele, mis oli mitusada (või isegi tuhat) aastat tagasi. Keel on sellest ajast alates palju muutunud ja paljud sõnad on sellest jäljetult kadunud. Kuid mõned jätsid siiski endast mälestuse, andes oma juured edasi sõnadele „järeltulijad”, mida me seni kasutame, mõistmata nende sisemist kuju ja algset tähendust. Need on "lipnik", "prillid" ja "pesu".

Algne tähendusSõna "lipnik" Max Vasmeri etümoloogilises sõnaraamatus. sõnad "lipnik" - "tavakandja" või "lipukandja". See on moodustatud juba kadunud nimisõnast "prapor" - "banner", "gonfalon", mis on juba kadunud, kuid mida leidub kirjalikes mälestusmärkides. Ja see on omakorda sarnane sõnadega “hõljuma” (lendama) ja “sulgi”, sest riba on midagi, mis tõuseb ja teatud mõttes tõepoolest hõljub inimeste kohal.

Ja "prillid" on need, mida nad panevad "silmadele", ja seda nad kutsusid varemSõna "prillid" G. Krõlovi etümoloogilises sõnaraamatus A. silmad. Nüüd on see sõna säilinud, välja arvatud stabiilsetes väljendites "langeta mu silmad alla", "minu silmade valgus", "Hellitada nagu silmaõun" (sõna otseses mõttes: "nagu silma pupill"), ühe silmapilguga ("silmapilk"), "silm silma eest" ja teised.

See on uudishimulik, kuid samast "silmast" moodustub ka "aken" - "auk vaatlemiseks". Ja sõna "silm" tähendas algusesSõna "silm" Max Vasmeri etümoloogilises sõnaraamatus. "Klaasist pall". Tõenäoliselt on see seotud Saksa klaasiga - "klaas". Ühes kroonikas on isegi lugu sellest, kuidas lapsed jõe kaldalt "klaasist silmi" leidsid. Kuid aja jooksul muutus see släng ja ebaviisakas sõna, mida saab võrrelda sõnaga "pallid" väljendis "pallid välja rullida", ja silm ununes.

"Pesumaja" - verbist "prati"Sõna "prat" Max Vasmeri etümoloogilises sõnaraamatus. (pesta). Isegi 100 aastat tagasi pesid taluperenaised oma riideid otse jões. Jah, nad ei pesta lihtsalt, vaid peksid spetsiaalse puidust rulliga - "pralnik". Siit ka "pesunaine" - naine, kes peseb riideid.

Sellist teavet sõnade päritolu kohta leiate etümoloogilistest sõnaraamatutest. Kõige kuulsamad ja autoriteetsemad - sõnaraamatud M. Vasmera, N. M. Shansky, P. Mina Must. Need on veebis saadaval, nii et neid on lihtne kasutada.