Teadlased on nimetanud 14 evolutsioonilõksu, mis võivad viia inimkonna väljasuremiseni

Vaadates maailma läbi käimasoleva tehnoloogilise ja meditsiinilise arengu objektiivi, on inimkonna tulevik julgustav. Kui aga veidi süveneda, saab selgeks, et inimese kui liigi edu pole kaugeltki garanteeritud. Rootsi Stockholmi ülikooli teadlased arvavad nii.

Tema uues uurimine Nad tuvastasid 14 erinevat evolutsioonilõksu, millesse maailma elanikkond võib sattuda, mis lõpuks võib viia väljasuremiseni.

Rootsi teadlaste sõnul on osa probleemist see, et tunneme end liiga hästi: meie domineerimine ja edu toovad kaasa ohtlikke tagajärgi. Kuid tegelikult on inimkonnal praegu nn polükriis, mil ähvardab arvukalt ohte – alates kliimamuutustest kuni globaalsete pandeemiateni – ähvardab varem või hiljem ajajärk lõppeda Antropotseen.

Inimkonna 14 võimalikust evolutsioonilisest ummikteest viis on määratud globaalseks:

• lihtsustamine (süsteemid muutuvad kohanemiseks liiga spetsialiseerunud, nt monokultuurne põllumajandus);
• kasv kasvu nimel (järjepidev arengupüüdlus, mis kahjustab heaolu);
• ületamine (kasutades rohkem ressursse, kui Maa suudab pakkuda);
• jagunemine (rahvusvahelised konfliktid);
• infektsioon (näiteks nakkushaigused).

Veel viit nimetatakse tehnoloogilisteks lõksudeks:

• infrastruktuuriga seotud (nagu fossiilkütuste puhul);
• keemiline reostus;
• eksistentsiaalsed tehnoloogiad (näiteks tuumarelvad);
• tehnoloogiline autonoomia (ilmne näide on üha iseseisvam tehisintellekt);
• desinformatsioon.

Ülejäänud nelja lõksu nimetatakse struktuurseks:

• lühiajalisus (kiirete tulemuste prioriteet pikaajalise kasvu asemel);
• liigne tarbimine;
• biosfääri lahknevus;
• kohaliku sotsiaalse kapitali kadu (kus üha digitaalsem maailm katkestab sotsiaalse suhtluse ja võib kaasa aidata edasisele jagunemisele).

Teadlaste hinnangul on 12 neist püünistest kaugelearenenud. Ainult tehnoloogiline autonoomia ja kohaliku sotsiaalse kapitali kadumine pole veel tõsiseks probleemiks muutunud.

Veelgi murettekitavam on see, et need lõksud kipuvad üksteist tugevdama. See tähendab, et ühte neist sattudes saame teisele palju lähedasemaks.

Pilt avaneb üsna nukker, kuid teadlased ei kaota lootust kõike parandada. Nende sõnul on praegu vaja aktiivset ümberkujundamist – suunatud jõupingutusi, mis on suunatud olemasolevate probleemide järjepidevale lahendamisele.

Me võime olla liigina lühinägelikud ja hävitavad, kuid oleme ka loovad, leidlikud ja koostööaldised, märgivad teadlased. See tähendab, et on lootust, et meie saatus pole veel lõppenud.

Natalia Kazakova

1 minut tagasi

0 / 0

Tee Manta märjaks. Saime märjaks :-( tulemuste põhjal saadeti lapsega diaskin testi. Meid ei lasta kooli, kui me ei lähe arsti juurde. Palusin kaks korda töölt lahkuda ja seisin tunnikese lasteaias, et aevastavate kodanike seas kaarti saada. Läksime kliiniku 4. korrusele ftisiaatri juurde. Noh, kurja see vastik Manta. See, et laps ja mina Covidit kätte ei saanud, oli ime, see oli just sügisel haripunktis.