Muusika. Kuidas kuulata ja nautida - kursus 17 100 rubla. alates Sünkroniseerimine, koolitus, Kuupäev: 29. november 2023.

Suurepärased heliloojad

Vaatame videotunde, kuulame ja analüüsime kompositsioone. Uurime väljapaistvate heliloojate elulugusid, stiilide tunnuseid ja põhivõtteid.

Vivaldi
Preester, kes kirjutas täiuslikku barokk-popmuusikat

Vivaldi elu: 500 kontserti, peapiiskopi viha ja unustus
Ooperi aariad: ostinato rütm ja tugevad emotsioonid
Tsükkel “Aastaajad”: tremolo ja loodushääled

Bach
Polüfooniameister ja oma ajast ees olnud helilooja

Bachi elu: orel, pimedus ja postuumne kuulsus
Prelüüdid ja fuugad: matemaatiline täpsus ja kontrapunkt
Koraaliprelüüdid ja Püha Matteuse passioon: vaimuliku muusika emotsionaalne pinge
Brandenburgi kontsert nr 5, “Goldbergi variatsioonid” ja “Kohvikantaat”: muusika meelelahutuseks ja kontsert kui võistlus

Mozart
Imelaps, kes lõi täiusliku harmoonia

Mozarti elu: lastetuurid, vaba kunstniku tee ja salapärane surm

“Väike ööserenaad” ja Sümfoonia nr 40: muusika ilu ja kontrast
“Türgi rondo” ja kontsert nr 23 klaverile ja orkestrile: Mozarti klaverihiti valem
"Figaro abielu" ja "Don Giovanni": ooperi muusikaline dramaturgia

Beethoven
Mässaja, kes sillutas teed romantikutele

Beethoveni elu: mäss, edu ja kuulmiskaotus
“Pathétique” ja “Moonlight” sonaadid: emotsioonid ja reeglite rikkumine
Sümfooniad nr 3 ja nr 5: Beethoveni signatuurretsept monumentaalmuusikale
Sümfoonia nr 9: avangardi elemendid ja tegevusstseen

Chopin
Poola pagulus, kes muutis muusikažanreid

Chopini elu: mäss, õnnetu armastus ja vallutatud Pariis
“Revolutsiooniline etüüd” ja Prelüüd c-moll: väikežanrite uus elu
Mazurka a-moll ja polonees “Heroic”: kuidas Poola tantsud vallutasid maailma
Ballaad nr 1 ja kontsert nr 1 klaverile ja orkestrile: sõnadeta eepos ja Chopini kontserdivalem

Wagner
Igavene võlgnik, kes muutis ooperi igaveseks kinoks ja tappis klassikalise harmoonia

Wagneri elu: võlad, antisemitism ja revolutsioon ooperis
Ooper "Das Rheingold": leitmotiivid ja eepiline muusika
Ooper "Tristan ja Isolde": klassikalise harmoonia hävitamine

Tšaikovski
Esimene vene helilooja, kes vallutas lääne

Tšaikovski elu: mured, armastusdraamad ja edu läänes
Ooperid “Jevgeni Onegin” ja “Piidade kuninganna”: psühholoogia ja “kolme kaardi mõistatus”
"Talveunenäod", klaverikontsert nr 1 ja sümfoonia nr 6: kavas Tšaikovski orkestrimuusika
Balletid “Luikede järv” ja “Pähklipureja”: muusikateatri filosoofiline alltekst

Rahmaninov
20. sajandi viimane romantik

Rahmaninovi elu: kadunud pärand, elupäästev hüpnoos ja väljaränne
Prelüüd nr 12 ja etüüd-maal Es-duur: kellad ja uus žanr
“Lilac” ja Vocalise: sensuaalne vokaalmuusika
"All-Night Vigil": tasakaal uuenduste ja traditsioonide vahel
Kolmas klaverikontsert "Sümfoonilised tantsud": monotemaatilisus ja tabamatu meloodia

Prokofjev
Igavene mässaja, kes vapustas kogu maailma

Prokofjevi elu: ennekuulmatus, töö Eisensteiniga ja repressioonid
“Klassikaline sümfoonia”, Kontsert nr 3 klaverile ja orkestrile ning Sümfoonia nr 7: jalgpallimatš, konstruktivism ja neoklassitsism
“Peeter ja hunt” ja “Aleksandr Nevski”: muusika kinole ja animatsioonile
Balletid "Terashüpe" ja "Romeo ja Julia": vabriku rütm ja filmimontaaž muusikateatris

Šostakovitš
Helilooja, kes muutis muusika relvaks

Šostakovitši elu: muusikalised eksperimendid, Leningradi tagakiusamine ja kaitsmine
Prelüüdid ja fuugad: barokk 20. sajandil
Keelpillikvartett nr 8: monogrammi motiiv ja Šostakovitši elamused
Sümfoonia nr 7: reeglite rikkumine ja invasiooni teema

Kuidas mõista muusikat

7 loengus tutvume peamiste muusika toimimise põhimõtetega: klassikast ja avangardist tänapäeva roki- ja poplauludeni.

loeng 1
Kuidas muusika inimest mõjutab?
Inimkeha järgib biorütme ja füüsikaseadusi. Seetõttu tunduvad mõned helid meile meeldivad, teised aga karmid ja häirivad. Veebiseminaril selgitame välja, kuidas heliloojad seda füsioloogia omadust kasutavad. Samuti saame teada:
Miks tunduvad mõned akordid meile meeldivad ja teised mitte?
Kuidas meie ilumeel muusikas on seotud füüsikaseadustega
Kuidas anda meloodias edasi ärevust, kurbust, rahu, rõõmu ja üllatust nii, et kuulajad kõikjalt maailmast saaksid seda tunda
Miks me tantsime mõne laulu saatel energiliselt ja teistega lõdvemalt?
Mis on duur, moll, sünkoop ja ületooniline skaala ning kuidas need terminid aitavad teil muusikat mõista?

loeng 2
Kuidas mõista muusikalisi vorme
Kuni 20. sajandini oli teose sisuks ka vorm. See on põhjus, miks sümfooniad ja ooperid olid nii pikad. Veebiseminari käigus vaatleme peamisi mineviku muusikažanre ja mõtleme välja, kuidas neid kuulata, et neid nautida. Näiteks uurime, kuidas toimib sümfoonia vorm, ja õpime seda „lugema” nagu raamatut. Samuti saame teada:
Kuidas mõista sümfoonia emotsionaalset süžeed
Mille poolest erinevad klassikalise ja uusaja sümfooniad tähenduse ja sisu poolest?
Kuidas töötavad sellised vormid nagu sonaat, kontsert, variatsioonid ja fuuga
Mis on polüfoonia ja kuidas kuulata barokiajastu polüfoonilisi teoseid
Mis juhtus klassikaliste muusikavormidega 20. sajandil ja miks me neid praegu praktiliselt ei kasuta

loeng 3
Kuidas kuulata orkestrit
Orkestri esituses teost kuulates ei mõtle me alati sellele, miks helilooja selle partii just konkreetsele instrumendile andis. Veebiseminaril räägime sellest, kuidas orkester moodustati ja millist iseloomu iga instrumendi kõla edasi annab. Samuti saame teada:
Kuidas helilooja soolopilli valib
Kuidas on orkestris olevad instrumendid arenenud ja millised neist on jäänud minevikku
Miks pole klarnetipartii kirjutatud nendest nootidest, mis teoses tegelikult kõlavad?
Milliseid žeste kasutavad orkestriliikmed kontserdi ajal suhtlemisel ja miks metsasarvemängijad pauside ajal sarve raputavad?
Miks on vaja dirigenti ja kuidas tema oskusi mõõta?

loeng 4
Kuidas kuulata avangardi
20. sajandi heliloojad tegid midagi kummalist. Nende muusikat, mida me nimetame avangardiks, on raske ja ebameeldiv kuulata. Veebiseminaril saame teada, miks see nii juhtub ja kuidas avangardmuusikat õigesti tajuda. Uurime, milliseid tähendusi võib sellistes rasketes meloodiates tuvastada, ning õpime kõrva järgi eristama modernset, postmodernset ja metamodernset muusikat. Samuti saame teada:
Miks on avangardmuusikat sageli raske kuulda
Kuidas mõjutavad konsonantsid ja dissonantsid inimkeha?
Kuidas muusika muutus modernsest postmodernseks ja postmodernist metamodernseks
Kuidas Wagner murdis klassikalise harmoonia
Miks arvatakse, et 20. sajand muusikas algas 1913. aastal?

loeng 5
Kuidas kuulata jazzi ja bluusi
Džäss ja bluus pole klassika, aga ka mitte popp. Sellise muusika kuulamine on ühtaegu meeldiv ja raske. Veebiseminaril selgitame välja, millest jazz ja bluus koosnevad ning mille poolest need üksteisest erinevad. Vaatame, kuidas jazz mõjutas 20. sajandi klassikalist muusikat. Samuti saame teada:
Mis on džässistandard ja bluusiskaala?
Kuidas jazzi põhiakordid on üles ehitatud ja milliste seaduste järgi need on ühendatud
Kuidas koostööline jazzimprovisatsioon töötab?
Mille poolest erineb jazz mitte ainult bluusist, vaid ka klassikalisest ja popmuusikast?
Kuidas kõvad ja arusaamatud akordid inimest mõjutavad

loeng 6
Kuidas rokki kuulata
Vaatamata vormi näilisele lihtsusele on rokkmuusika tõeline harmoonia, režiimide, rütmide ja toonidega katsetamise väli. Tihti on need avastused ja katsetused aga peidus esineja hääletämbri ja laulusõnade taga. Veebiseminaril uurime rokkmuusikat sama tõsiselt kui klassikalist muusikat ning käsitleme üksikasjalikult selles kasutatavaid rütme, harmoonilisi käike ja režiime. Samuti saame teada:
Kuidas eristada üht tüüpi kivi teisest kõrva järgi
Mille poolest erinevad roki akordid klassikalise ja popmuusika akordidest?
Kuidas meid mõjutavad akordid ja rütmid kuulsamatest rokikompositsioonidest
Kuidas katsetas Thom Yorke (Radiohead) akordidega, Zemfira rütmiga ja Freddie Mercury (Queen) klahvidega

loeng 7
Kuidas popmuusikat kuulata
Popmuusika tundub lihtsam ja maalähedasem kui klassika või jazz. Kuid tegelikult peab poploo autoril olema väga hea arusaamine harmoonia ja meloodia seaduspärasustest, et luua populaarne hitt ja tekitada kuulajas õigeid emotsioone. Veebiseminaril meenutame kõike eelmistel veebiseminaridel õpitut ja näeme, kuidas popmuusikas harmoonia, režiim ja rütm toimivad. Samuti saame teada:
Miks poplaulu akordide valimine on raske psühholoogiline töö
Mida huvitavat tõid popžanrid muusika arengusse?
Mille poolest erineb popmuusika akordide ja režiimide poolest rokkmuusikast?
Kuidas on populaarsed meloodiad üles ehitatud ja millistest elementidest need koosnevad
Millistesse rubriikidesse poplaulud jagunevad ja millist eesmärki need rubriigid täidavad?

Muusikaklubi

Kuulame muusikateoseid ja heliloenguid nende teoste analüüsiga. Tutvume muusikaliste võtetega klassikaliste ja tänapäevaste hittide näitel

1. tund
Muusikalised seadused
Billie Eilish "Pole aega surra"
Bach "Prelüüd C-duur"

Mida me õpime:
Esimeses plokis tegeleme riistvaraga: saame teada, mis on akordid, mis rolli nad muusikas mängivad ja kuidas neid meloodiast eristada. Need teadmised aitavad teil mõista, kuidas muusikaseadused töötavad. See tähendab teadlikult muusika kuulamist ja sellest suurema naudingu saamist.

õppetund 2
Muusikaline manipuleerimine
Vivaldi "Aastaajad. talv"
Händel "Passacaglia"
Kuninganna "Show Must Go On", "We Are the Champions"
Mozart "Sonaat nr 11, 2. osa"
Adele "Keegi nagu sina", "Rolling in the deep"
Tšaikovski "Sümfoonia nr 5"

Mida me õpime:
Kogu muusika – barokist tänapäeva popini – on üles ehitatud lihtsatele (ja mitte nii lihtsatele) tehnikatele, millel on meile tugev mõju. Selles plokis tutvume selliste manipulatsioonidega ja õpime neid ära tundma. Pöörake erilist tähelepanu oma emotsioonidele, et selliseid "keerulisi" hetki märgata.

õppetund 3
Muusikalised katsetused
Zemfira “Ülestõusmine”, “Jätame nii”, “Londoni taevas”
Beethoven "Sümfoonia nr 9"
Radiohead "Karma politsei", "Just"

Mida me õpime:
Tõelise hiti saab luua mitte ainult universaalseid muusikaseadusi ja kuulajaga manipuleerimise tehnikaid kasutades, vaid ka neid rikkudes. Selles plokis analüüsime lahedamaid ja meeldejäävamaid muusikalisi eksperimente. Olge valmis otsima, mis neil lugudel valesti läks.

õppetund 4
Tulevikumuusika

Saime aru, millised seadused ja manipulatsioonitehnikad kujunesid välja minevikumuusikas, millised katsetused ilmuvad tänapäeva muusikas. Milline saab olema tulevikumuusika? Anna arutab seda selle ploki õppetükis.

Jazz

5 veebiseminaril mõistame koos lektoriga džässi ja saame vastused kõikidele teie küsimustele selle muusikastiili kohta

veebiseminar 1
Kuidas jazz töötab: harmoonia ja improvisatsioon
Miks on improvisatsioon jazzis nii oluline? Kuidas harmoonia jazzis toimib? Ja milliseid instrumente džässmuusikud mängivad? Nendele küsimustele vastame loengus. Uurime, milliste reeglite järgi džässmuusika üles ehitatakse, ja jagame džässikompositsiooni üksikuteks elementideks. Mõelgem ka välja:

Mis on swing
Kuidas suhtlemine jazzbändis toimib?
Miks on interpreedid jazzis olulisemad kui heliloojad?
Mille poolest erineb jazz teistest muusikastiilidest?

veebiseminar 2
Kuidas jazzi mängitakse: peateema, kood ja vorm
Kui džässis on improvisatsioon nii tähtis, siis kas muusikud võivad mängida kõike, mida tahavad? Selles loengus saame teada, miks jazz pole sugugi kaootiline, vaid rangelt struktureeritud muusika. Mõistame, milline muusikaline vorm on jazzi aluseks, ja õpime seda kõrva järgi tuvastama. Mõelgem ka välja:

Mis on kood
Kuidas eristada sissejuhatust peateemast ja teemat soolost
Millist rolli mängib vokalist improvisatsioonis?
Kuidas jazzimängijad esinemiseks valmistuvad

õppetund 3
Kuidas jazz populaarsust kogus: huumor, samm ja swing
Kuidas suutis jazz saada oma aja populaarseimaks muusikaks? Sellele küsimusele vastamiseks sukeldugem 20ndate, 30ndate ja 40ndate jazzi atmosfääri. Tutvume erinevate džässi stiilidega ja mõistame nende esituse eripärasid. Mõelgem ka välja:

Millise koha hõivas improvisatsioon swingis?
Miks on kahekümnendate jazzi ilma huumorita võimatu ette kujutada
Mis on kiik ja kuidas seda kõrva järgi kindlaks teha
Millised ajaloosündmused mõjutasid džässi levikut?

õppetund 4
Kuidas jazz muutus keerukamaks ja sügavamaks: Charlie Parker, Miles Davis ja John Coltrane
Miks lakkas jazz olemast maailma populaarseim muusika? Ja kuidas ta omandas elitaarsuse aura? Selles loengus uurime jazzi 50ndatest, 60ndatest ja 70ndatest. Saame teada, kuidas toimusid peamised avastused jazzis, kuuleme uusi stiile ja mõistame, miks legendaarsete jazzmuusikute muusika on hiilgav. Mõelgem ka välja:

Mis on bebop ja miks see populaarseks sai?
Kuidas jazzimprovisatsioon on muutunud
Kuidas free jazz tekkis?
Milliste raskustega jazzimängijad silmitsi seisid ja kuidas see nende muusikat mõjutas?

õppetund 5
Kuidas kõlab kaasaegne jazz: Kendrick Lamar, eksootika ja stiilide segu
70ndate lõpuks proovisid jazzimängijad kõiki võimalikke uuendusi ja rahunesid ning jazz segunes teiste muusikastiilidega. Selles loengus õpime, kuidas kõlab kaasaegne jazz ja mõistame, kuidas jazz on muutnud tänapäeva muusikakultuuri. Mõelgem ka välja:

Miks võidavad džässmuusikud Grammysid mitte-jazzi kategooriates?
Millised eksootilised instrumendid mõjutasid kaasaegset jazzi?
Kuidas jazzmuusika mõjutas hiphopi ja hip-hop džässi
Mis on ühist räppar Kendrick Lamaril, muusikul Flying Lotusel ja pianist Herbie Hancockil?